{"id":535,"date":"2020-10-01T14:24:34","date_gmt":"2020-10-01T14:24:34","guid":{"rendered":"https:\/\/poidekirik.ee\/?page_id=535"},"modified":"2021-04-16T09:03:19","modified_gmt":"2021-04-16T09:03:19","slug":"ajaloost","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/poidekirik.ee\/?page_id=535","title":{"rendered":"Ajaloost"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t

P\u00f6ide Maarja kiriku ja koguduse ajaloost
<\/h2>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Saarlased v\u00f5tsid ristiusu ametlikult vastu 1227. aastal, mil alistuti Riia piiskopi, M\u00f5\u00f5gavendade Ordu meistri ja paavsti aselegaadi juhitud \u00fchisv\u00e4ele. Saaremaa jagati Riia piiskopi, M\u00f5\u00f5gavendade Ordu (hiljem Saksa Ordu) ja Riia linna vahel. P\u00f6ide piirkonnast sai ordumaade keskus. Siia \u2013 muistse maalinna l\u00e4hedale \u2013 rajati nii kirik kui ordulinnus.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"maalinn-kirik2\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Vaade P\u00f6ide maalinnalt kirikule. Foto: Veiko Vihuri<\/i><\/p>

Kas kohanimi P\u00f6ide on seotud ordulinnusega?<\/b><\/h3>

1233. aastal mainitakse Horele<\/i>-nimelisest piirkonda (vrd k\u00fclanimega Ardla, varasemalt Hordele<\/i>). Arvatakse, et enne vallutust olid Muhu saar ja P\u00f6ide kant \u00fcks muinaskihelkond. Kohanimi P\u00f6ide (kujul Poide<\/i>) esineb esimest korda alles 1254. aastal. Ajaloolane Enn Tarvel<\/b> tuletab nime s\u00f5nast p\u00f5\u00f5s<\/i> : p\u00f5\u00f5se<\/i> (paas, kalju) ja seostab paekivist tornlinnusega, mida mainitakse hilisemates allikates:<\/p>

\u201eMiski ei takista oletamast, et P\u00f6ide torni v\u00f5idi hakata ehitama \u00fcsna kohe p\u00e4rast taasalistamist 1241. aastal. Sel juhul j\u00e4\u00e4ks tosinkond aastat tornlinnuse p\u00fcstitamiseks, nime s\u00fcndimiseks ja selle kinnistumiseks.\u201c<\/p>

13. sajandi l\u00f5puaastatel tekkis Saaremaa piiskopi ja Saksa Ordu vahel konflikt. Hiljem kaevati ordu peale, et see olevat P\u00f6ides vangistanud 80 saarlast, kel k\u00e4sti koos relvadega kohale ilmuda. Saaremaa piiskop olevat P\u00f6ides manitsenud ordufoogti, et see vastristitute vaevamise j\u00e4rele j\u00e4taks. Veel \u00fche teate kohaselt toonud ordu Kuramaalt Saaremaale inimesi, \u201ekes ei olnud v\u00e4himatki osa saanud usust ega ristimisest,\u201c et P\u00f6ide-nimelises kohas \u00fcks torn \u00e4ra v\u00f5tta. Pole selge, mis t\u00e4pselt toimus, aga mainitud s\u00fcndmused langevad n\u00e4htavasti kodus\u00f5ja aega. Ordu oli sunnitud kasutama koguni paganlikke kuralasi, et kindlustada oma positsioone P\u00f6ides.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Poide-algkirik\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

P\u00f6ide kiriku erinevad ehitusj\u00e4rgud. Kuvat\u00f5mmis, dokfilm \u201eP\u00f6ide, vaikiv tunnistaja\u201c<\/i><\/p>

Kirikud P\u00f6ides<\/b><\/h3>

Kuid ilmselt veel enne ordulinnust rajati P\u00f6idesse kirik. Selle ehitusloo kohta kirjutab arhitektuuriloolane Kaur Alttoa<\/b> kokkuv\u00f5tlikult j\u00e4rgmist:<\/p>

\u201eV\u00e4heste ehitusj\u00e4lgede p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et P\u00f6ides on esialgu olnud puust kabel v\u00f5i kirik. Veel enne linnuse p\u00fcstitamist on P\u00f6idesse rajatud korralik kivikabel, mis oli praeguse kiriku laiune ja h\u00f5lmas selle kaks keskmist v\u00f5lvikut. Kabeli romaanip\u00e4raselt \u00fcmarkaarsed k\u00fclgportaalid k\u00f5nelevad selget keelt \u2013 see p\u00fchakoda on ehitatud varsti p\u00e4rast vallutust, ilmselt 1230. aastail. Seega olid P\u00f6ide kabel ja Valjala algkirik saare vanimad sakraalhooned. Need on ka ainsad s\u00e4ilinud puhtakujulise romaani stiili esindajad Eestis. Umbkaudu 13. sajandi l\u00f5pus rekonstrueeriti algkabel korralikuks kihelkonnakirikuks. Vana altariruumi asemele p\u00fcstitati pikihoonega samalaiune v\u00f5lvik, kirik ehitati k\u00f5rgemaks ja v\u00f5lviti. Millalgi hiljem lisati veel torniga l\u00e4\u00e4nev\u00f5lvik ja alles siis saavutas kirik oma praegused m\u00f5\u00f5tmed.\u201c (K. Alttoa. 101 Eesti p\u00fchakoda, lk 168.)<\/p>

Romaani stiilis varasema kiriku j\u00e4ljed (seinad, portaalid) on praegustes kirikuseintes h\u00e4sti vaadeldavad. See oli v\u00f5lvimata ehitis. Kui kirikut hakati \u00fcmber ehitama, kasutati olemasolevad seinad \u00e4ra. Nii on praegune kirik t\u00e4pselt sama lai, kui tema eelk\u00e4ija.<\/p>

Vanimaid eestlaste kujutisi<\/b><\/h3>

P\u00f6ide kiriku \u00fcmberehitusel 13. sajandi l\u00f5pus osales meisterkond, kes oli tegev ka Karja ja Muhu kiriku ehitamisel. Nii P\u00f6ide kui Karja kirikut iseloomustab rikkalik raiddekoor, samuti esineb maalinguid. P\u00f6ide taimdekoori uurinud Kristel Markuse<\/b> arvates v\u00f5ib kujutatud liikide p\u00f5hjal v\u00e4ita, et selle on teinud sama meisterkond, mis t\u00f6\u00f6tas Karjas, ainult et P\u00f6ides esineb m\u00f5ningaid uusi variatsioone, mis Karjas puuduvad. Kuid anname taas s\u00f5na Kaur Alttoale:<\/p>

\u201eP\u00f6ide kirikus on aga k\u00f5ige p\u00f5nevam p\u00f5hjak\u00fclje konsooli skulptuur pikk-kuubedes talupojapaariga. Naisfiguur hoiab k\u00e4es rituaalset joogisarve, tema riietust kaunistab vitss\u00f5lg. Kas need on saarlastest \u00fclikud, kes olid oma positsiooni s\u00e4ilitanud ka p\u00e4rast vallutust ja olid seotud kiriku ehitamisega? Ei tea. Igatahes on siin vanim eestlaste kujutis kunstis. Paraku on skulptuurigruppi l\u00f5hutud 1940. aastail, mil kirikus oli N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4e ladu.\u201c<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Poide-figuurid-Vihuri\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Eestlasi kujutavad skulptuurid P\u00f6ide kirikus, vasakul mees, paremal naine s\u00f5le ja joogisarvega. Foto: Veiko Vihuri<\/i><\/p>

1343. aasta \u00fclest\u00f5us <\/b><\/h3>

16. sajandil kirjutas orduametnik Johannes Renner<\/b> Liivimaa nooremale riimkroonikale tuginedes:<\/p>

\u201e\u00dcks p\u00e4ev enne P\u00fcha Jaakobuse p\u00e4eva samal 1343. aastal l\u00f5id saarlased maha k\u00f5ik sakslased, noored ja vanad, nii nagu see Harjus oli s\u00fcndinud, uputasid preestrid merre ja l\u00e4ksid samal p\u00e4eval P\u00f6ide linnuse alla, mille ees nad olid kaheksa p\u00e4eva, sest nad teadsid h\u00e4sti, et linnust piirajaist vabastada ei v\u00f5idud. Et n\u00fc\u00fcd foogt ei suutnud linnust hoida, pidas ta omadega n\u00f5u, et p\u00fc\u00fcda rahu teha ja linnus k\u00e4est \u00e4ra anda. \u2026 Kui n\u00fc\u00fcd v\u00e4ravad avati, l\u00e4ksid nad kurvalt minema; talupojad aga ei pidanud oma lubadust, vaid l\u00f5id nad k\u00f5ik kividega surnuks. Seal sai surma foogt koos viie orduvenna ja paljude teiste teenijatega.\u201c<\/p>

Wartberge Hermanni<\/b> kroonika teatab j\u00e4rgmist:
\u201eKa P\u00f6ide linnuse piirasid nad samuti sisse. Kui see oli neile \u00fcle antud \u2026 viskasid nimetatud vastristitud nende foogti, nimelt vend Arnoldi<\/b>, ja preestri vend Johannese koos m\u00f5nede teiste vendade ja ordu teenijatega kividega surnuks, isegi m\u00f5ned kihelkonna vaimulikud ja teised ilmikpreestrid uputasid nad meres ja l\u00f5id maha v\u00e4ga palju vasalle ja kristlasi m\u00f5lemast soost.\u201c<\/p>

P\u00e4rast \u00fclest\u00f5usu mahasurumist pidid saarlased ehitama ordule uue tugipunkti \u2013 Maasilinna linnuse. P\u00f6ide ordulinnus h\u00e4vines ja selle j\u00e4\u00e4nused on mattunud mullakihi alla, aga kirik j\u00e4i alles.<\/p>

P\u00f6ide luterlik kogudus<\/b><\/h3>

Kahjuks ei ole keskaegsest kirikuelust praktiliselt mitte midagi teada peale m\u00f5ne P\u00f6idel teeninud vaimuliku nime. N\u00e4iteks 13.\u201314. sajandi vahetusel tegutses P\u00f6ides ordupreester Bertrammus<\/b>. 1554. aastast on teade kirikla ja kirikutorni p\u00f5lemise kohta.<\/p>

P\u00f6ide kirikust sai luterlik p\u00fchakoda hiljemalt 1562. aastal, mil Saaremaal kehtestati Taani kuninga Frederik II<\/b> korraldusel Taani luterlik kirikuseadus.<\/p>

Luterlikest p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvad muutused leidsid kirikuruumis aset j\u00e4rkj\u00e4rgult. N\u00e4iteks katoliku-aegsed k\u00f5rvalaltarid olid P\u00f6ide kirikus veel 1670. aastate keskel (neid muidugi ei kasutatud) ja alles siis anti korraldus need maha kiskuda ning asendada pinkidega, samuti k\u00e4sti ristimiskivi altariruumi ette \u00fcles seada.<\/p>

1613. aastal hukati Kopenhaagenis kuriteo eest majesteedi vastu (p\u00f5hjuseks koost\u00f6\u00f6 rootslastega Kalmari s\u00f5ja ajal) kaks Saaremaa aadlikku. \u00dcks neist oli Tumala m\u00f5isa omanik Heinrich Schulmann<\/b>, kelle arvatav hauakivi asub P\u00f6ide kiriku kooriruumis.<\/p>

1675. aastal eraldati P\u00f6ide kirikukihelkonnast Jaani kihelkond ja loodi P\u00fcha Johannese ehk Jaani kogudus. Juba varem asus sealkandis millalgi orduajal asutatud pidalit\u00f5biste varjupaik ja P\u00f6ide pastoril oli kohustus haigeid jumalas\u00f5naga teenida.<\/p>

1710. aasta katkuepideemia n\u00f5udis paljude saarlaste elu ja j\u00e4ttis hulga talusid t\u00fchjaks \u2013 nii ka P\u00f6ides \u2013, ent tollane P\u00f6ide kiriku\u00f5petaja Balthasar Johann Rubusch<\/b> elas \u00fchena v\u00e4hestest Saaremaa pastoritest katku \u00fcle. Aastatel 1711\/1712\u20131719 oli ta Saaremaa praost.<\/p>

18. sajandil kasvas koguduseliikmete arv. N\u00e4iteks 1782. aastal oli P\u00f6ide koguduses 3700 hinge, neist 1800 oli k\u00e4inud armulaual. P\u00f6ide kogudus oli toona \u00fcks Saaremaa suurimaid (Kaarma, Karja ja Kihelkonna k\u00f5rval).<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Poide-Guleke-1896\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

P\u00f6ide kirik aastal 1896. Foto R. Guleke teosest \u201eAlt-Livland\u2026\u201c<\/i><\/p>

Usuvahetusliikumine ja selle tagaj\u00e4rjed<\/b><\/h3>

Aastatel 1846\u20131848 raputas Saaremaad usuvahetusliikumine. P\u00f6ide kihelkonnas l\u00e4ks \u00f5igeusku \u00fcle ligi 5000 luterlast ehk 68 protsenti talupoegadest. Pastor kurtis, et rahva seas levib kuuldus: \u201eKes ei lase end [\u00f5igeusku] \u00fcles kirjutada, j\u00e4\u00e4b igaveseks sakslaste p\u00e4risorjusse.\u201c<\/p>

Usuvahetajate suurt hulka arvestades esitati kindralkubernerile palve, et P\u00f6ide kirik antaks \u00f5igeusklike k\u00e4sutusse. Teatati, et pastorita j\u00e4\u00e4nud koguduses k\u00e4ivat luteri jumalateenistusel vaid 2\u201310 inimest. P\u00f6ide kirik j\u00e4i siiski luterlastele. 1873. aastal valmis Tornim\u00e4el kivist \u00f5igeusukirik.<\/p>

Liikmeid kaotanud P\u00f6ide ja Jaani kogudust teenis alates 1873. aastast \u00fchine \u00f5petaja.<\/p>

1843. aastal p\u00f5les piksel\u00f6\u00f6gi t\u00f5ttu kiriku tornikiiver. 1852. ehitati tornialust v\u00f5lvikut muust kirikust eraldav vahesein, mida vajati seoses orelir\u00f5du rajamisega.<\/p>

Aastatel 1867\u20131901 teenis P\u00f6ide kogudust parunist pastor Karl Nikolai von Nolcken<\/b>, kes p\u00fc\u00fcdis k\u00f5igiti koguduse elu edendada. Ta pani r\u00f5hku hingehoiut\u00f6\u00f6le, sealhulgas erapihile, ja pidas oluliseks koguduselaulu. Eesti keele huvilisena koostas ta 1873. aastal kaks raamatukest: \u201eAabitsaraamatu sissejuhatus\u201c ja \u201eAabitsaraamat: Lu’u\u00f5ppimise teine j\u00e4gu\u201c. Samuti andis ta kahes jaos v\u00e4lja Martin Lutheri katekismuse (1876\/78). Sakslastele tutvustas ta eestlaste rahvuseepost kirjutisega \u201eDer Kalevipoeg, nach seinem epischen Werthe betrachtet\u201c.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"peude_nolcken-960x\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Vaade P\u00f6ide kirikule, paremal: pastor Nikolai von Nolcken<\/i><\/p>


Esimese eestlasena teenis P\u00f6ide kogudust \u00f5petaja Karl Sitzka<\/b> (1902\u20131912).<\/p>

Aastal 1908 oli P\u00f6ide koguduses 1241 liiget, neist 35 sakslast. Kirikus oli istekohti 320, aastal 1904 v\u00f5eti ette p\u00f5hjalik remont.<\/p>

1940. aastad \u2013 h\u00e4ving <\/b><\/h3>

1939. aasta s\u00fcgisel lahkus Saksamaale viimane P\u00f6ide kogudust teeninud baltisakslasest pastor Kurt-Rudolf Schultz<\/b>.<\/p>

6. augustil 1940 \u2013 p\u00e4eval, mil Eesti v\u00f5eti N\u00f5ukogude Liidu koosseisu \u2013 l\u00f5i v\u00e4lk otsekui tulevaste s\u00fcngete aegade ettekuulutusena kiriku torni ja s\u00fc\u00fctas selle. Toonase k\u00f6stri Eduard Ratassepa<\/b> poeg V\u00e4ino Ratassepp<\/b> meenutab: \u201eN\u00e4gin, kuidas v\u00e4lk l\u00f5i otse tornimuna sisse. K\u00e4is hele s\u00e4hvatus ja tulekeeled paiskusid s\u00fcmmeetriliselt nelja kaarde laiali.\u201c Veerand tunniga l\u00e4ks kahjutuli nii tugevaks, et tornimuna koos tuulelipuga kukkus alla. Tuulelipul oli aastanumber 1734. Tuli l\u00f5\u00f5mas neli tundi ja seda ei \u00f5nnestunud kustutada, sest tulet\u00f5rjeauto veejoad ulatusid vaid poole k\u00f5rguseni.<\/p>

1940. aastate keskpaigas h\u00e4vitasid punaarmeelased pea t\u00e4ielikult kiriku sisustuse. S\u00e4ilinud on vaid kantsli tugiskulptuur \u2013 apostel Peetrus (1635, asub Saaremaa Muuseumis). 1945. aastal tehti kirikusse relvastatud valvega heinavarumise baas. Rahvasuu r\u00e4\u00e4gib, et heina vedanud hobused olevat t\u00f5rkunud ega tahtnud p\u00fchakotta siseneda.<\/p>

1948. aastal kogudus suleti. Kirik j\u00e4i lagunema.<\/p>

\u00a0<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Poidekirik-SMF144Fn\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

P\u00f6ide kirik 1955. aastal. Foto: T. Linna, Saaremaa Muuseum

<\/i><\/p>

Taass\u00fcnd<\/b><\/h3>

Rahvusliku taas\u00e4rkamise ajal hakati P\u00f6ide kogudust taastama. 12. detsembril 1990 otsustas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistoorium registreerida \u201eP\u00f6ide kogudus \u00f5igusj\u00e4rgse kogudusena koos sellest tulenevate \u00f5iguste ja kohustustega\u201c. Teenistusi peeti algul pastoraadis saalis.<\/p>

1994. aastal toimusid P\u00f6ide kiriku juures \u00fcleriigilised kirikunoorte p\u00e4evad, millest v\u00f5ttis osa ligi 500 inimest.<\/p>

2. mail 1999 p\u00fchitses peapiiskop Jaan Kiivit<\/b> P\u00f6ide kiriku renoveeritud altariruumi.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"Poide-kooriruumi-pyhitsemine-1999\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Peapiiskop Jaan Kiivit p\u00fchitseb renoveeritud altariruumi. Taamal: Anti Toplaan, Gustav Kutsar, Illimar Toomet ja Veiko Vihuri<\/i><\/p>

\u00a0<\/p>

21. sajandi teine k\u00fcmnend on m\u00f6\u00f6dunud aktiivse tegevuse t\u00e4he all. Kogudus ja kohalik vald asutasid P\u00f6ide Maarja kiriku sihtasutuse, mis veaks p\u00fchakoja taastamist\u00f6id. Kirik sai uue katuse (2014) ning edukalt viidi l\u00f5pule avat\u00e4idete (uksed, aknad) projekt. Alustati tornialuse v\u00f5lviku restaureerimist. Altariruumi astetati restaureeritud ristimiskivi (2016).<\/p>

P\u00f6ide kirik on suviti avatud Saaremaa k\u00fclastajatele ja ajaloohuvilistele. Siin toimuvad ka k\u00f5rgetasemelised vaimuliku muusika kontserdid (Hortus Musicus, Vox Clamantis jt).<\/p>

Koostas Veiko Vihuri<\/i><\/p>


P\u00d6IDE VAIMULIKUD<\/h3>

Vaimulikud enne 1560. aastat<\/b><\/p>

Bertrammus<\/b>, 1306
Johannes<\/b>, surn. 1343
Hermann Ronneberg<\/b>, 1507
Urbanus Milde<\/b>, 1557<\/p>

Luterlikud pastorid<\/b><\/p>

Timan Brackel<\/b> (P\u00fcha), 1574\u20131576
J\u00fcrgen (Georg) von Alen<\/b>, 16. saj. II pool
Hermann Rodenwaldt<\/b>, 1594, 1599
Hermannus Arendess<\/b>, enne aastat 1639
Luderus Bunekenius<\/b>, 1639, 1661
Johannes B\u00fcnkenius<\/b>, 1674, 1677, 1680, surn. 1689
Balthasar Joh. Rubusch<\/b>, 1692\u20131719
Joh. Georg Sorger<\/b>, 1720\u20131731
Joh. Ludwig Dittmar<\/b>, 1732\u20131762
Johann Heinrich J\u00fcrgens<\/b>, 1763\u20131782
Andreas Agthe<\/b>, 1782\u20131817
Wilhelm Andreas F\u00fcrchtegott Agthe<\/b>, 1817\u20131841 (adjunkt 1813)
Paul Eduard Hirsch<\/b>, 1842\u20131846
Konstantin Konrad Anders<\/b>, 1847\u20131859
Oskar Carlblom<\/b>, 1860\u20131865
parun Karl Nikolai von Nolcken<\/b>, 1867\u20131901
Karl Sitzka<\/b>, 1902\u20131912
Herbert Konstantin Johannes Lieberg<\/b>, 1914\u20131919
Adalgoth Julius von Seck<\/b>, 1922\u20131927
Kurt-Rudolf Schultz<\/b>, 1927\u20131939
Johannes Paesalu<\/b>, 1939\u20131941 (valiti \u00f5petajaks 1940, vabastati 1945)
Robert Kannukene<\/b>, 1942\u20131944 (ajutine aset\u00e4itja)
Ernst Puusepp<\/b>, 1944
Alfred Tammiko<\/b> (Valjala), hooldaja\u00f5petaja 1946\u20131949<\/p>

Kogudus likvideeriti 1948<\/i><\/p>

Alates koguduse tegevuse taastamisest 1990<\/b><\/p>

Hooldaja\u00f5petajad:<\/i><\/p>

Gustav Kutsar<\/b> (Valjala), kuni 1994
Illimar Toomet<\/b> (Muhu), 1994\u20132000
Gustav Kutsar<\/b> (Valjala), 2000 (aprill\u2013oktoober)
Veiko Vihuri<\/b> (Karja), 2000\u20132007
Urmo Saks<\/b> (Muhu), 2007\u20132010
Veiko Vihuri<\/b> (Karja), 2010 \u2013<\/p>

Diakonid:<\/i><\/p>

Veiko Vihuri<\/b>, 1992 (jaanuar\u2013november)
Hannes Nelis<\/b>, 1992 (november\u2013detsember)
Peeter Vigel<\/b>, 2001\u20132003
Heinar Roosim\u00e4gi<\/b>, 2003\u20132005
Urmo Saks<\/b>, 2005\u20132007
Andi Angel<\/b>, 2013\u20132015 (praostkonna vikaardiakon),
2015\u20132017 (P\u00f6ide koguduse diakon)<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f6ide Maarja kiriku ja koguduse ajaloost Saarlased v\u00f5tsid ristiusu ametlikult vastu 1227. aastal, mil alistuti Riia piiskopi, M\u00f5\u00f5gavendade Ordu meistri ja paavsti aselegaadi juhitud \u00fchisv\u00e4ele. Saaremaa jagati Riia piiskopi, M\u00f5\u00f5gavendade Ordu (hiljem Saksa Ordu) ja Riia linna vahel. P\u00f6ide piirkonnast sai ordumaade keskus. Siia \u2013 muistse maalinna l\u00e4hedale \u2013 rajati nii kirik kui ordulinnus. Vaade…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-535","page","type-page","status-publish","hentry","post"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=535"}],"version-history":[{"count":41,"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/535\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1602,"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/535\/revisions\/1602"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/poidekirik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}